Ateism - usk või teadmine?

Ateistid nimetavad usklikke pimedateks lammasteks, rumalateks inimesteks, kes hoiavad kinni iganenud dogmadest, kes ei suuda ajaga kaasas käia ja sulgevad selle tõttu silmad kõigele, mis läheb vastuollu nende religiooniga. Ateistile meeldib mõtelda, et tema läheb sinna, kuhu tõendid juhatavad. Ateist on kindel, et tõendid on nii ilmselged, et vastupidi arvaja on naeruväärne loll. Kuid kas ikka on ilmselged? Kas ikka minnakse sinna, kuhu tõendid juhatavad või on siiski tegemist usuga?

Esiteks, kuidas saab üldse keegi tõestada, et Jumalat pole olemas? Kas ateist saab väita, et keegi on läbi käinud terve universumi ning veendunud, et Jumalat pole kuskil? Kas keegi on käinud läbi poole? Kümnendiku? Sajandiku?
Ja isegi kui oleks, siis kuna Jumal on universumi Looja, eksisteerib Ta väljaspool unversumit. Arvutid on tihti hea paralleel selliste filosoofiliste küsimuste näitlikustamiseks. Inimene lõi arvuti ja kirjutas programmid. Aga kas inimest on mõistlik otsida arvuti seest? Või kas programm suudaks ette kujutada, milline on inimene?

Seega, väide, et Jumalat pole olemas, ei ole tõestatav. Kes iganes seda väidab, lihtsalt usub seda, punkt.

Ateist ütleb, et see on demagoogia - universum on nii suur, et loomulikult ei saa seda läbi käia ja et see ei tõesta midagi. Aga ateist unustab ära, et praegu ei tõesta mina Jumala olemasolu, vaid seda, et ateism on usk.

Tegelikult võiks jutt siin lõppedagi, aga läheme natuke edasi. Me saame nüüd aru, et nii nagu programmid arvutis, ei saa ka meie näidata näpuga ja öelda, et Jumal on seal, või et Teda ei ole seal. Aga ehk on võimalik midagi tõestada kaudsete tõendite kaudu? Universumi olemas olemise põhjuseid saab olla ainult kaks - kas see tekkis ise või keegi tegi selle. Rohkem variante ei ole, nii üllatav kui see võib tunduda.
Meie universumis eksisteerib seadus, mille kohaselt kõigel, mis tekib, on algpõhjus. Mitte midagi ei teki ilma põhjuseta ja ka meie universumil peab olema põhjus. See põhjus ei saa olla universumi sees, vaid see peab olema väljaspool. Ateist usub, et universum siiski tekkis ilma põhjuseta. Mitte millestki. Kas ateist teab seda või ta lihtsalt usub?
Jutt võiks lõppeda ka siin, aga läheme veel edasi. Kui universum on tõesti ise tekkinud, siis pidid nii tähed, planeedid kui ka elu ise tekkima, aga me kõik teame, et gaas paisub vaakumis, mitte ei tõmbu kokku. See tähendab, et tähed ja planeedid ei saa ise tekkida. Need on lihtsad füüsikaseadused, faktid. Ometi usub ateist, et tähed ja planeedid tekkisid ise. Teab või usub?
Elusorganismid tekivad ainult elusorganismidest. Seda nimetatakse biogeneesiks. See on ainuke viis, kuidas elu tekib. Mitte keegi ei ole mitte kunagi näinud, et elu tekiks ise elutust materjalist. See on teaduslik fakt, kuid vaatamata sellele, et puuduvad igasugused tõendid, usub ateist, et kunagi tekkis elu elutust materjalist. Kas ateist teab seda või usub seda?

Seega, ateist ainult arvab, et läheb sinna, kuhu tõendid juhatavad. Tegelikkuses nõuab ateism kõvasti pimedat usku. Arvamus, et see põhineb faktidel pärineb koolist, kus meile tutvustati erinevaid teooriaid kui kindlaid fakte. Tegelikult on tegemist kõigest teooriatega, mille on välja mõelnud inimesed, kes ei taha endale tunnistada oma patusust ja otsivad niimoodi vabandusi oma patuelule.

Mida ütleb Piibel põrgu kohta?

Suur osa kristlastest usub, et Jumal, kes väidab enese olevat armastus, piinab oma loodolevusi igavesti põrgutules selle eest, et need Tema sõna pole kuulanud. Sama arusaam on ka põhjuseks, miks sekulaarse maailma inimesed ei taha Jumalast midagi kuulda - see tundub jabur ja äärmiselt ebaõiglane.
Tegemist ongi valearusaamaga. Piibel ütleb tegelikult midagi muud.

Amazing Facts - The Lake Of Fire (Estonian subtitles) from mac on Vimeo.

Subtiitrites esinev lühend KJV tähendab, et tsitaat on pärit King James Versioni nimelisest ingliskeelsest tõlkest. Uuemates tõlgetes on tehtud palju muudatusi, mis omakorda aitavad kaasa erinevate valearusaamade tekkimisele.

Miks tasub King James Versioni tõlget usaldada saab vaadata järgnevatest loengutest:
Battle of The Bibles
Changing the word 1,2
Changing the word 3

Kuidas pidada hingamispäeva

Enamus kristlasi on tänapäeval arvamusel, et hingamispäeva tuleb nüüd, peale Jeesuse ülestõusmist, pidada nädala esimesel päeval ehk pühapäeval, või et ei ole see üldse enam oluline. Samas ei ütle Piibel mitte kuskil, et mõni kümnest käsust oleks kuhugi kadunud või muutunud. Põhjenduseks tuuakse vahel, et varased kristlased hakkasid nii tegema. Hingamispäeva pidamine oli Vana Testamendi aegadel iseenesest mõistetav. See ei ole Moosese kirjutatud seaduse osa. See on Jumala enda sõrmega kirjutatud. Kui see oleks muutunud, ei oleks küsimust, kas see muutus. Jumal oleks seda väga selgelt kommunikeerinud.
Harjumusel on väga suur jõud ning paljusid asju tehakse sellepärast, et juba enne tehti nii. Kas tapmise või varguse puhul me aktsepteeriksime vabandust, et teised tegid ka? Kristlastena me usume, et seisame ühel päeval Jumala palge ees ning anname aru oma tegemistest ja tegemata jätmistest. Jumal ei küsi meie käest siis, et mida teised tegid. Ta küsib: "Mida sina tegid?".





VAATA LISAKS

Valguse kiirus ei olegi konstant?

Mulle ei ole kunagi pähe mahtunud, kuidas saab valguse kiirus olla konstant, kui samal ajal saab valgus olla mõjutatud gravitatsioonist. Me näeme tähti, mis väidetavalt asuvad hoopis teiste galaktikate taga. Me saame neid näha, sest väidetavalt kõverdab galaktikate või mustade aukude gravitatsioon valguse trajektoori. Aga kui trajektoori saab muuta, siis peaks saama ka kiirust muuta. Selgub, et saabki.

Muusikasõda

Kas olete kuulnud väljendit kristlik rokk või kristlik hiphop? Aga kas on ikka nii, et peaasi, et sõnad on õiged? Endise DJ'na mäletan ennast imetlemas, kui sarnane on tänapäeva klubimuusika šamaanitrummidele. Tol ajal pidasin seda lihtsalt lahedaks tähelepanekuks. Juurteks. Ivor Myers toob oma jutluses välja, mis juurtega tegelikult tegemist on.

Sonic Warfare - Ivor Myers from WeimarTV on Vimeo.

Lisaks veel kolm klippi Youtube'ist. Kui ma neid kunagi esimest korda nägin, pidin herneks hirnuma, aga kas ei tee inimesed klubides tegelikult täpselt seda sama?

Ainult Ameerikas?

Kas vabamüürlaste ja illuminaatide sümboolikat võime näha ainult USA dollaril või leidub seda ka lähemal?



Alljärgnev on katkend Fritz Langi 1927. aastal tehtud kultusfilmist Metropolis. See aitab mõista, mida tähendab ühe silma sulgemise žest. Lühidalt kirjeldatuna räägib film ühest rikkast linnast, mille heaolu tuleb orjade või töölisklassi tööst. Orjadel on ainult üks lohutus - naisterahvas Maria, kes neile Jumala sõnast räägib. Linna leiutaja teeb aga ühel päeval roboti, mis on üksi võimeline kogu töö ära tegema ega väsi iialgi. Robot on alguses mehaanilise välimusega kuid linna omanik käseb sellest teha Maria teisiku. Ta annab robotile käsu minna ja kuulutada neile vale Jumala sõna, et puhkeks mäss ja tal oleks põhjus töölisklass hävitada. Roboti nõustumise märgiks on ühe silma sulgemine.



Kui otsida netist, siis leiate, et enamusel staaridest on endast olemas foto kinni kaetud silmaga. Alustades Lady Gaga'st ja lõpetades Bono'ga.

Beyonce on esinenud suisa selles samas roboti kostüümis:

Pildi allikas: http://marcoponce.com

Kindlasti vaata lisaks Walter Veithi loenguid!

65 miljonit aastat vana pehme kude?

Teadlane Mary Schweitzer avastas väidetavalt 65 miljonit aastat vana fossiili uurides sellest pehmet kudet, mis sisaldas veresooni ja vereliblesid. Tõsiste nägudega teadlased ei järelda sellest siiski, et evolutsiooniteooria on vale, vaid et pehmed koed säilivad järelikult 65 - 80 miljonit aastat... Ja kuidas võikski evolutsiooniteooria olla vale kui fossiilide vanus määratakse geoloogilise kihi järgi, millest fossiil leitakse ning geoloogilise kihi vanus jällegi fossiilide järgi, mida sellest kihist leitakse. Seega eksida ei ole võimalik.