kolmapäev, 23. märts 2011

Ateism - usk või teadmine?

Ateistid nimetavad usklikke pimedateks lammasteks, rumalateks inimesteks, kes hoiavad kinni iganenud dogmadest, kes ei suuda ajaga kaasas käia ja sulgevad selle tõttu silmad kõigele, mis läheb vastuollu nende religiooniga. Ateistile meeldib mõtelda, et tema läheb sinna, kuhu tõendid juhatavad. Ateist on kindel, et tõendid on nii ilmselged, et vastupidi arvaja on naeruväärne loll. Kuid kas ikka on ilmselged? Kas ikka minnakse sinna, kuhu tõendid juhatavad või on siiski tegemist usuga?

Esiteks, kuidas saab üldse keegi tõestada, et Jumalat pole olemas? Kas ateist saab väita, et keegi on läbi käinud terve universumi ning veendunud, et Jumalat pole kuskil? Kas keegi on käinud läbi poole? Kümnendiku? Sajandiku?
Ja isegi kui oleks, siis kuna Jumal on universumi Looja, eksisteerib Ta väljaspool unversumit. Arvutid on tihti hea paralleel selliste filosoofiliste küsimuste näitlikustamiseks. Inimene lõi arvuti ja kirjutas programmid. Aga kas inimest on mõistlik otsida arvuti seest? Või kas programm suudaks ette kujutada, milline on inimene?

Seega, väide, et Jumalat pole olemas, ei ole tõestatav. Kes iganes seda väidab, lihtsalt usub seda, punkt.

Ateist ütleb, et see on demagoogia - universum on nii suur, et loomulikult ei saa seda läbi käia ja et see ei tõesta midagi. Aga ateist unustab ära, et praegu ei tõesta mina Jumala olemasolu, vaid seda, et ateism on usk.

Tegelikult võiks jutt siin lõppedagi, aga läheme natuke edasi. Me saame nüüd aru, et nii nagu programmid arvutis, ei saa ka meie näidata näpuga ja öelda, et Jumal on seal, või et Teda ei ole seal. Aga ehk on võimalik midagi tõestada kaudsete tõendite kaudu? Universumi olemas olemise põhjuseid saab olla ainult kaks - kas see tekkis ise või keegi tegi selle. Rohkem variante ei ole, nii üllatav kui see võib tunduda.
Meie universumis eksisteerib seadus, mille kohaselt kõigel, mis tekib, on algpõhjus. Mitte midagi ei teki ilma põhjuseta ja ka meie universumil peab olema põhjus. See põhjus ei saa olla universumi sees, vaid see peab olema väljaspool. Ateist usub, et universum siiski tekkis ilma põhjuseta. Mitte millestki. Kas ateist teab seda või ta lihtsalt usub?
Jutt võiks lõppeda ka siin, aga läheme veel edasi. Kui universum on tõesti ise tekkinud, siis pidid nii tähed, planeedid kui ka elu ise tekkima, aga me kõik teame, et gaas paisub vaakumis, mitte ei tõmbu kokku. See tähendab, et tähed ja planeedid ei saa ise tekkida. Need on lihtsad füüsikaseadused, faktid. Ometi usub ateist, et tähed ja planeedid tekkisid ise. Teab või usub?
Elusorganismid tekivad ainult elusorganismidest. Seda nimetatakse biogeneesiks. See on ainuke viis, kuidas elu tekib. Mitte keegi ei ole mitte kunagi näinud, et elu tekiks ise elutust materjalist. See on teaduslik fakt, kuid vaatamata sellele, et puuduvad igasugused tõendid, usub ateist, et kunagi tekkis elu elutust materjalist. Kas ateist teab seda või usub seda?

Seega, ateist ainult arvab, et läheb sinna, kuhu tõendid juhatavad. Tegelikkuses nõuab ateism kõvasti pimedat usku. Arvamus, et see põhineb faktidel pärineb koolist, kus meile tutvustati erinevaid teooriaid kui kindlaid fakte. Tegelikult on tegemist kõigest teooriatega, mille on välja mõelnud inimesed, kes ei taha endale tunnistada oma patusust ja otsivad niimoodi vabandusi oma patuelule.