DNA - tõend intelligentsest loojast

DNA molekul kannab endas pea kogu informatsiooni, mida on vaja konkreetse elusolendi tegemiseks. See info on talletatud lämmastikühendite (adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja tümiin (T)) järjekorda. Nii nagu arvuti kahendkoodis on ühed ja nullid ja alfabeedis 32 tähte, nii on DNA koodis 4 märki (A, G, C, T). Ja nii nagu arvutikoodis või ka inimkeeles on see info kodeeritud. Mida tähendab kodeeritud? See tähendab, et selleks, et saada kodeeritud infot kasutada, peab oskama vastavat keelt ehk koodi.
Kust see kood sinna sai? Kaos ei saa tekitada koodi. Kaos võib tekitada midagi, mis on koodi moodi kuid kaos mitte mingil juhul ei tekita järgmiseks asjaks uut koodijuppi, mis sobib eelmise koodi "keelega". Ainuke asi, mida me teame, mis suudab tekitada koodi, on mõistus.


Visates kõrvale selle fundamentaalse probleemi, et ka kõige esimene elusorganism pidi sisaldama sellist informatsiooni (väitega, et evolutsiooniteooria ei ole teooria elu tekkimisest, vaid elu arenemisest), üritab evolutsiooniteooria arengut seletada sellega, et radiatsioon või mõni muu asi põhjustab aegajalt vigu DNA koodis, mis kutsub esile mutatsioone. Need mutatsioonid, siis usutakse aegajalt olevat isendile kasulikud. See annaks isendile teiste ees eelise. See peaks järglastele edasi kanduma ning mingisuguse aja jooksul peaks see esinema juba paljudel, põhjustades niimoodi pika aja möödudes uue liigi tekkimise.
Sellega on aga järgmine väga suur probleem. Nimelt kuna informatsioon DNA molekulis on kodeeritud, siis see mutatsioon peab olema tehtud selles samas keeles.


Siin on see RANDOM MUTATION GENERATOR, millest videos räägitakse. Igaüks võib siia ise kirjutada lause ja ise järele proovida, mitu korda peab vajutama "mutate", et tulemuseks oleks parem lause või lause, mis ütleks midagi muud. Ja ärme unusta, et mutatsioon, mis ei ole isendile kasulik, põhjustab selle surma varem või hiljem. Loomariigis.
Eksperiment, kus kiiritati äädikakärbseid on ülioluline, kui mõistate, mida see tähendab. Kiiritatud on rohkem generatsioone, kui evolutsiooniteooria kohaselt on ahvi ja inimese vahel, kuid tulemuseks ei ole mitte ühtegi arenenumat kärbest. Rääkimata uuest liigist. Ja samal ajal me peame uskuma, et inimene arenes ahvist meeletult väiksema arvu mutatsioonide tulemusena ning selle käigus saime lisaks meie välistele erinevustele ka meie imelise aju.
http://www.pathlights.com/ce_encyclopedia/Encyclopedia/10mut10.htm#Mutation%20Research%20Project
http://evolution-facts.org/Evolution-handbook/E-H-10a.htm

Ja ärge laske ennast eksitada. Selleks, et sellest aru saada ei pea olema geenitehnoloog. Selleks, et DNA avastada, peab olema ekspert, aga nende põhimõtete mõistmine on puhtalt loogika küsimus.

Stepher C. Meyer, Discovery Institute direktor, räägib oma raamatust:

http://www.stephencmeyer.org/

Panen siia veelkord Stephen Meyeri debati lingi. Ärge kuulake hääletooni, kuulake sõnu. Debatid on väga head asjad, sest neis saavad sõna mõlemad pooled.